Ajalugu

18.02.16

1515

Väljavõte Tallinna kaupmehe Helmich Ficke kaubaraamatust aastatel 1507-1516, mis tõendab Vändra esmamainimist aastal 1515. 

1515 – ajaloodokumentides märgitakse esmakordselt  Vändrat.  Kõige varasemates säilinud allikates (1515. a) arvatakse praeguse Vändra kohanimeks Wendreskulle, Vene-Liivi sõja perioodil (1560) Wennier. Saksakeelsetes ajaloodokumentides nimetatakse kihelkonda Fendern, hiljem Fennern. Eesti keeles Vendra ja alles möödunud sajandi viimasel veerandil Vändra. Sageli iseloomustab nimi tema kandjat ja kirikuarhiivi andmetel tähendab Fendern Moorlandi, mille eestikeelseks vasteks oleks soo või rabamaa, mis ka Vändrale iseloomulik.

1558 

Alanud Vene-Liivi sõda tungis 1560. a Vändrasse ja mitmed uued asulad hävitati.

1624 

Vändra küla asemel mõis. Samas mainitakse juba Vändra kirikut.

1657 

Rootsi kuningas Gustav II Adolf andis Vändra mõisa major Jakob Scottile, kes tegi Vändrast iseseisva kihelkonna.

1787 

Puukiriku asemele ehitati põllukivist madal kirik, mille juurde tekkis kalmistu.

1844 

Vändra mõisnikud von  Ditmarid jagasid mõisa kaheks: Vana Vändra ja Uus-Vändra. Vallakogukondade loomisega oli Vändra kihelkonnas Uue- ja Vana-Vändra, Vändra Kirikumõisa, Lelle, Viluvere ja Käru vald.

Vändra mõisniku, Woldemar Adolph von Ditmar`i perekonna vapp

1864

Algas talude päriseks ostmine. 1882. aastaks oli Vändra kihelkonnas müüdud 222 talu, mis moodustas taludest 4/5.

1872

Vändrasse asus elama ja vallakirjutajana tööle C. R. Jakobson, kes võitles valla omavalitsuse õiguste eest, talurahva kultuurilise, haridusliku ja majandusliku taseme tõstmise eest.

1875

C. R. Jakobsoni ettevõtmisel avati Uue-Vändra uus vallamaja.

1899

Vändra Põllumeeste Seltsi juurde moodustati komisjon, mis hakkas maale ustavaid teenijaid aukirjade ja rahaliste preemiatega autasustama.

1928

Vändra sai raudteeühenduse, mis likvideeriti 1969. aastal.

1920-1940 

Vändra kujunes suureks majandus- ja kultuurikeskuseks ning oma 1000 elanikuga oli tolleaegne üks suuremaid kirikualevikke Eestis.

13.09.1945 

Vändra sai alevi õigused.

1950

Alev sai Vändra rajooni keskuseks.

1962

Vändra rajoon likvideeriti ja alev hakkas kuuluma Pärnu rajooni koosseisu.

1990

Alev kuulub Pärnu maakonna koosseisu. Elanike arv 01.08.1990. a seisuga 2968, elanikkonna keskmine vanus 32,5 aastat.

06.12.1990

Vändra alevile omavalitsusliku haldusüksuse õiguste andmine

Vändra alevile valla staatuse andmine

Registreeringutunnistus riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris

Õiguskantsleri seisukoht 

 

Vändra alevi juhid omavalitsuse perioodil

Nimi Ametikoht Periood
Tiiu Ling volikogu esimees     kuni 01.12.1992 
Jüri Jürisson    volikogu esimehe asetäitja                     kuni 22.04.1993
Tõnu Laks volikogu esimehe asetäitja  kuni 17.06.1993
Heldur Hiis volikogu esimehe asetäitja  kuni  25.10.1993 
Urve Sepa volikogu esimees 25.10.1993  - 1996 oktoober
Avo Juss volikogu esimehe asetäitja 25.10.1993 –  1996 oktoober
Tiiu Ling volikogu esimees 24.10.1996 - 17.04.1997
Kaie Toobal volikogu aseesimees alates   20.11.1996
Kaie Toobal juhtis volikogu aseesimehena 17.04.1997 – 20.11.1997
Fred  Rohula esimees 20.11.1997 -  05.02.1998
Kaie Toobal juhtis volikogu aseesimehena 05.02.1998 - 23.04.1998
Tiit Kangert volikogu esimees 23.04.1998 - 24.10.2005
Kaie Toobal volikogu aseesimees 26.10.1999 – 2002 oktoober
Vello Kutsar volikogu aseesimees 29.10.2002 – 2005 oktoober
Niida-Anita Morgen volikogu esimees 28.10.2005 – 25.10.2009
Tiiu Ling volikogu aseesimees 28.10.2005 – 25.10.2009
Tiit Kangert volikogu esimees 02.11.2009 – 2013 oktoober
Priit Enok volikogu aseesimees 02.11.2009 – 2013 oktoober
Priit Enok volikogu esimees 31.10.2013
Tiit Kangert volikogu aseesimees 31.10.2013 –

                                  

Alevivanemad

Nimi Ametikoht Periood
Tiiu Ling alevivanem kuni 1. detsember 1992
Allan Aule abivallavanem  01.12.1992 - 25.10.1993
Priit Enok alevivanem  25.10.1993 - 14.03.1996
Egert Leetsar majandusnõunik, alevivanema kohusetäitja 15.03.1996 - 27.03.1996
Egert Leetsar alevivanem 27.03.1996 -  21.11.1996
Kalle Esula alevivanem 24.10.1996 - november 1997
Mart Mõttus alevivanema asendaja november 1997 - veebruar 1998
Toomas Sonts alevivanem  23.02.1998 -

                                                

 
Toimetaja: ANU SILLANDI