16.02.17
 
Raamat on meie kõigi ajalugu. Ta on oma elujõudu tõestanud kõikvõimalikes keerulistes olukordades. Oli aegu, kus raamat tuli kõrgemalt poolt saadetud käsukirja alusel maha kanda ja hävitada, ainult mõni julge leidis sellisele raamatule kindla peidukoha. Raamatukogust pidid kaduma Solzenitseni raamatud ja Sahharovi publitsistika, ei meeldinud Hemingway "Hüvasti relvad", Kivikase "Nimed marmortahvlil" ega "Eesti Vabadussõda 1918-1920". Viimasel ajal on raamatut ähvardanud mugavamad, odavamad ja kiiremad kommunikatsioonivormid, aga infoühiskonna esimene aastakümme on näidanud, et raamatu kõrvale tulevad lihtsalt uued meediumid. Raamat oli, on ja jääb. 
 
Kuidas sünnib raamat?
Esmalt võetakse koidupuna,
mõned metsarohud,
linnulaul avatud akna tagant,
teerada kastemärjast metsast
ja kallast pesev pehme jõekäär-
ning segatakse neid
oma kaotuste, murede ja eksimustega. 
 
Juba koolipõlves on meile selgitatud raamatute keskset rolli teadmiste kandmisel ja edestamisel. Et raamatuid hoida ja säilitada, selleks on loodud raamatukogud, kelle missioon lähtub minevikust ja kes informeerib olevikku. 
 
Vändra raamatukogu on üsna eakas. Ta loodi 1902. aastal Vändra Karskusseltsi "Hallik" raamatukoguna. Aastal 1916 võttis selle üle Vändra Metsatööliste Selts. Raamatukogu töö kohta on säilinud akt septembrist 1935 protokoll nr 39, kust saab lugeda Ü.E.N.Ü. Vändra osakonna avaliku raamatukogu revideerimise tulemustest. Ja mis selgus. (akti kirjaviis muutmata):
1. Raamatute hoiuruum (2 kapit) ei vasta kaugeltki nõuetele;
2. Üldnimestiku järgi selgus, et 10 raamatut on ajaloo jooksul kaduma läinud ja 6 raamatut kauemat aega tagasi toomata;
3. Raamatukogu toimkond ei ole koosolekuid pidanud 1933. aasta 15 jaanuarist saadik;
4. Raamatute väljaandmine tarvitajaile ei ole millegagi tõestatud, et tarvitaja selle raamatu on saanud;
5. Raamatukogu ruumis puudub teadaanne kogu lahtioleku aja ja raamatute tarvitamise kohta;
6. Raamatud üldnimestiku järgi nr 590-612 on kantud eraraamatukogu kulul ostetud raamatute hulka, kuna tegelikult ostetud omavalitsuse summade eest;
7. Raamatud kapidesse asetatud korralikult ja üldmulje rahulolev.
Allakirjutanud vallavanem Sits
sekretär Tammai 
 
Vändra Alevi Raamatukoguna alustati tööd 30. novembril 1944. Säilinud on raamatukogu pass, dateeritud 14. detsember 1946, mis annab teada, et siis oli raamatukogu teenindada 18 küla 1300 elanikuga. Raamatukogu oli Vändra alevi eelarves ja asus Pärnu-Paide 27 (hiljem sai maja numbriks 47 (praegune Vana tänav)). Majas asusid tollal veel rahvamaja, lasteaed ja 2 elukorterit - üks rahvamaja koristajale, teine lasteaia perenaisele. Kogu raamatukogu põrandpind koos üldkasutatavate ruumidega oli 100 m. Raamatuid oli 1693 eks. Põhiinventari kuulus 2 raamatukappi, 6 riiulit, 2 lauda, 1 tool, 2 postamenti, 2 büsti, 18 pildiraami, 13 gravüüri, 1 raadio, 1 plekksilt. 
 
Vändra Alevi Raamatukogu sildi all töötati 1951 aastani, aastatel 1951-1962 kandis raamatukogu nime Vändra Rajooniraamatukogu. 1952. aastal saadi juurde lugemistuba ja lasteosakond. 
 
1963. aastal läks ka raamatukogu nagu kõik teisedki asutused Pärnu rajooni alla ja kandis 1971. aastani nimetust Pärnu rajooni Vändra haruraamatukogu. Aastatel 1971-1991 olime Pärnu Rajooni Keskraamatukogu Vändra haruraamatukogu. 
 
1982. aasta 17. mai öösel juhtus kohutav õnnetus: see maja, kus töötasime ligi 40 aastat, ja tol momendil olime selles hoones ainuke asutus, põles maani maha. Heleda leegiga põlesid ajakirjad, ajalehed, kataloogid, kartoteegid ja raamatud, raamatud, raamatud....kõik! 
 
Meie raamatukogu oli väga rikkalikult komplekteeritud, kuna enamik rajooni raamatukogudest asus kitsamates ruumides kui meie ja tänu sellele saadeti hulgaliselt häid raamatuid just Vändrasse. Sel hetkel oli fondis ligi 20 000 eks raamatuid... 
 
Ja oligi lõppenud ühe ilusa ja suure hoone lugu. Maja, mis oli alevi kultuurikoldeks nii kaua aastaid, hävis mõne tunniga. Ja raamatukogul tuli kõike alustada otsast peale, täiesti algusest.
 
Majas V. Kingissepa 55, kus tol ajal asusid täitevkomitee, külanõukogu, majavalitsus, miilits ja energiamüük, seisis tühjana üks 12 m suurune tuba. Sinna me endid sisse seadsime. Tilluke on see küll, aga parem kui mitte midagi. Võtsime tänulikult vastu iga meile toodud raamatu ja valisime paremaid välja vahetusfondist, kuhu rajooni raamatukogud oma ülejäägid olid andnud. 
 
Remondiga alustati tänasel asukohal, Vana tn.65, 1984.aasta novembris. Sisse kolisime 1985. aasta 5. detsembril. Kogu mööbel sai tellitud oma jooniste järgi Pärnust Kurtide Ühingust, riiulid muretses keskraamatukogu. 
 
Tundsime suurt rõõmu värske värvi järgi lõhnavatest ruumidest ja mõnusast kaminatule soojusest. Kaminatuba oli meeliskoht raamatukogu juurde koondunud "KIKU" klubile, mille liikmed korraldasid arutelusid loetud raamatute üle, kohtuti tuntud inimestega nagu Raimond Kaugver, Hando Runnel, Sirje Ruutsoo jt. Tore oli kord kuus ilmunud kirjanduse üle mõtteid vahetada. 
 
Ajakirjas "Kultuur ja Elu" 1985 nr. 5 kirjutas Kalju Saaber nii: "Vanasti oli veel see ilus asi, et noored kohtusid koguni raamatukogus. Ütleme, et see oli veel revolutsiooniline-romantiline aeg, kui pärast raamatukogudes käimist uisutamas käidi. Nüüd näeme seda laadi ilusaid kaadreid noorte inimestega üksnes mõnes retrofilmis. Ja mis noorte armumispaik saab raamatukogu olla-disain ja muusika, elu ja majanduslikud ressursid on mujal. Ehkki kuuled, et näiteks Vändras avati raamatukogu, kus hubane kaminasaalgi. Võib-olla seal Vändras kohtuvadki need kaks noort südant pisut vanamoodsalt, raamatu ja elava tule ääres..." 
 
Kaminatuba kaubeldi meie käest ära 1992. aasta alguses, kui maja kiviossa hakati ehitama "Lehe" kauplust: AS Lehe direktor Tarmo Valgepea lubas meile kaminatoa eest pudrumägesid ja meie läksimegi õnge. 
 
1988. aasta 15. juunil kolis lastekogu spetsiaalselt raamatukogule kohandatud majja Vana tn. 70 ja jälle asume vastamisi teine teiselpool teed. 
 
1953. a 01. septembril sai raamatukogu lasteosakonnast iseseisev Vändra Rajooni Lasteraamatukogu (Vändra Rajooni TSN TK otsus nr. 351,26. aug. 1953). Seoses 1963. aasta rajooni likvideerimisega 1963 aastal leiti lasteraamatukogule uued ruumid Apteekide Peavalitsusele kuuluvas hoones aadressil V. Kingissepa 52. Tööd alustati seal 15. mail 1964, põrandapinda oli ligi 100m. Aastatel 1963-1973 kandis raamatukogu nimetust Pärnu Rajooni Lasteraamatukogu. Tema töö üheks osaks oli ka kõigi rajooni raamatukogude lastetöö metoodiline juhendamine. Hiljem, 1973-1990 kandis raamatukogu nime Pärnu Rajooni Keskraamatukogu lasteosakond. 
 
Neid sotsialistliku võistluse võitja I, II ja III kohti ei jõua kokku lugedagi, raamatukogusse jäi ka pidama rändav karikas maa kultuuriasutuste sotsialistliku võistluse võitjale, kus kaheksa karikale graveeritud nime hulgas on kaks korda Pärnu Rajooni Vändra Haruraamatukogu - 1980. ja 1986. aastal. 1986 aastaga ilmselt lõppes selle karika lugu, sest keegi teda meilt tagasi pole nõudnud. 
 
Seoses riigivara munitsipaliseerimisega anti raamatukogud Vändra Alevivalitsuse haldusse. Aastatel 1991-1992 eksisteerisid Vändra Aleviraamatukogu ja Vändra Lasteraamatukogu. Vändra Alevivolikogu otsusega 06. 04. 1992 ühendati kaks raamatukogu ja nimetati Vändra Raamatukoguks. 
 
 
 
1. aprillil 2009. a alustati Vändra raamatukogu uue hoone ehitamisega aadressil Pilve tn 2. Maja valmis jaanuaris 2010. Kolimine uude majja algas 1. veebruaril, lugejatele avati maja 8. märtsil 2010. Ehituse kogumaksumus oli 11,99 miljonit krooni, millest 2,6 miljoni krooni oli Vändra alevi omaosalus. Hoones on pinda 1250 m2, millest raamatukogu kasutuses on 650 m2.
 
Raamatukogus töötas pikka aega juhatajana Leili Koitme 18. 04. 1948-01. 09. 1962. Koitme lahkumiseaga Vändrast asus tema asemele Linda Pärnoja, kes 20. 04 1960-01. 09 1962 töötas samas lugemissaalis juhatajana. Mais 1974 kolis perekond Vändrast ära ja Linda Pärnoja asus tööle Tallinna Kreutzwaldi-nimelisse raamatukogusse (praegune Rahvusraamatukogu). Kõige pikem raamatukogu juhtimise staaž on olnud Vilve Michelisel, kes alates 01.01.1952-aprill 1992 töötas lasteraamatukogu juhatajana ja Hiie Piirsalul, kes töötas juhatajana alates maist 1974 kuni 30. septembrini 2010, enne juhatajakohale asumist töötas Hiie lasteraamatukogu metoodikuna (august 1968 - mai 1974).
 

 

Lühemat või pikemat aega on raamatukogus töötanud:

 

Helju Ollino (10.04.1951 - 02.03.1963)
Evald Randoja (1952 - 1954)
Lembi Harzia (1955 - 1963)
Silvi Meimer (09.09.1962 - 20.09.1967)
Alice Toomsalu (1970 - 1980)
 
Kersti Kivistik (01.11.1980 - 01.10.1984)
Margit Kalmus (veebruar 1982 - juuli 1983)
Aksel Andrekson (aprill 1954 - oktoober 1955)
Tiiu Ling (juuli 1960 - oktoober 1960)
Meida Feldman (august 1957 - jaanuar 1958)
Luule Koppel (01.02.1967 - 10.03.1985)
Ene Sits (Tammai) (10.02.1967 - 23.10.1973)
Silvi Tenno (01.09.1967 - 01.03.1970)
Lii Lääne (august 1970 - november 1971)
Aino Jürisson (jaanuar 1970 - juuni 1996)
Tiiu Tauram (11.03.1985 - august 1987)
Sirje Sõnajalg (november1987 - august 1988)
Monika Jõemaa (oktoober 1996 - jaanuar 1998) 
Asso Põldoja (oktoober 1988 - mai 2003) majahoidja
Anne Jeger (01.10.1999 - 11.10.2004) kütja-koristaja
Anu Nikkarev (08.03.2010 - 19.08.2011) koristaja
Leili Sepp (01.09.2011- 03.01.2012) koristaja
Ruth Rist (04.01.2012 - 22.02.2013) koristaja
Lea Tiismaa (23.02.2003-01.01.2017) koristaja
 
 

Täna töötavad:

 
Laine Adamsoo raamatukogu juhataja KT alates 01.10.2010 (on olnud raamatukoguhoidja alates 01.04.1998 kuni 30.09.2010)
 
Koidu Tammepõld raamatukoguhoidja alates 02.01.1985
 
Marika Ruberg raamatukoguhoidja alates 18.08.1988
 
Eevi Tohv koristaja alates 11.04.2013
 
Asta Puussar koristaja alates 01.01.2017
 
 
Toimetaja: MARITTA SILLANDI