26.02.16

 

Vändra alevi kõrgeima autasuga "Vändra Tungal" on tunnustatud:

 

2001

VELLO KUTSAR

 

 

Vello Kutsar pani aluse Vändra ettevõtlusele, tõi Vändrasse palju noori teotahtelisi ja arenguvõimelisi inimesi, kelledest tänaseks paljudest on saanud Vändra tugevamate firmade juhid ja omanikud.

Ta on Vändra Ettevõtjate Koja asutaja.
Vello Kutsar on aastaid olnud Vändra spordi-, kultuuri-ja ühiskondliku elu eestvedaja.

 




 

 

2002

VIRVE ANDREKSON

 

Alates 1950. a töötanud Vändra Gümnaasiumis eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Lavastanud igal aastal ühe näidendi. Näiteks 1993. a pärjati "Neetud talu" kooliteatrite festivalil laureaadi tiitliga. 1994. a sai "Roosad prillid" esikoha ja rändauhinna. 1986.a lavastas ta C.R.Jakobsoni 145. sünniaastapäevaks "Tulesüütajd, mida mängiti ka Pärnus ja Viljandis.

1995. a anti talle Pärnumaa kõrgema autasu-"Vapimärk" ja samal aastal ka "C.R.Jakobsoni Mälestusmedal".
Koos abikaasa Aksel Andreksoniga viivad läbi matusetalitusi ja muid perekondlike sündmusi.


 

 

2003

ANSAMBEL LINNUTAJA

 

1978. aastal moodustati Helgi Sildeveri eestvedamisel Karl Robert Jakobsoni Talumuuseumi juurde "Linnutaja". Ansambli repertuaari kuuluvad rahvalaulud, rahvalaulutöötlused, Eesti heliloojate looming ning vaimulikud laulud. Omanäolise kollektiivina (ainuke teadaolev naiste torupilliansambel kogu Euroopas), on esindanud Vändrat nii kodumaal, endises NSV Liidus kui ka enamikes Euroopa riikides. Eesti Televisioon on salvestanud järgmised saated: "Viisiveski", "Kodukotus", "Linnutaja laulud" ja telefilmi"Linnutaja veskiviisid".

Ansambli kunstiliseks juhiks oli 23 aastat Vändra Muusikakooli õpetaja Helgi Sildever. Muusika oli tema elu, tema töö ja armastus. 2000. a alates juhendab "Linnutajat" Vändra Gümnaasiumi muusikaõpetaja Liivi Lumijõe.
1984.a omistati kollektiivile rahvakollektiivi aunimetus.

 

2004

JUULI PAUGUS

 

 
Juuli Paugus on mõjutanud alevi arengut kultuuri- ja sotsiaalvaldkondades. Ta töötas Vändra kultuurimaja direktorina, aastatel 1978 - 1984. Sel ajal saavutasid kultuurimaja kollektiivid mitmeid üleliidulisi ja vabariiklike autasusid.
Tema algatusel taastati 1991.a Vändra Naisselts. 1994. aastast alates tegutseb selts oma jõududega remonditud majas. Naised korraldavad laatasid, näituseid, loenguid ja palju muid huvitavaid üritusi.
Juuli Pauguse eestvedamisel on loodud sõprussidemeid mitmete Soome, Rootsi ja Norra naisorganisatsioonidega.

 

 

2005

OLGA KÄNGSEP

 

 
Olga Kängsep on 50-aastase staaziga pedagoog, sellest 45 aastat on ta töötanud Vändra Keskkoolis õpetaja, õppealajuhataja ja direktorina. Esimese ja senini ainsa naisdirektorina on ta kõige suurema direktoristaaziga. 17 aastat koolijuhina oli pühendumusega tehtud töö, kooli ning kogu alevi heaks. Tol ajal olenes suuresti kooli nägu ja ka tulevik direktorist. 
Olga Kängsep oli Pärnu rajooni populaarseim koolijuht ning hästi tuntud ka vabariigis.
 


 

 

 

2006

KERSTIN BENGTSSON JA GUNILLA LENNARTSSON

 

Kerstin Bengtsson ja Gunilla Lennartsson on aastaid olulist rolli edendanud sõprussuhete loomisel ja arendamisel Vändra ja Sala vahel.  Alates 1995. aastast on nende eestvedamisel ja kaasabil abistatud Vändra piirkonna rahvast riiete, jalanõude ja mööbliga. Igal aastal on ühel Vändra Gümnaasiumi õpilasel olnud võimalus õppida Salas. Nende kaasabil on  remonditud ja sisustatud Vändra Naisseltsi maja ning Vändra Alevi Sotsiaalmaja. Nii haiglale kui sotsiaalmajale on toodud voodeid ja puuetega inimestele erinevaid abi- ja hooldusvahendeid. Tänu Kerstin Bengtssonile ja Gunilla Lennartssonile on nii mõnelgi abivajaval perel oma tugipere Sala kommuunis.
 
 

2007

TIIU LING

 

Tiiu Ling on üle 30 aasta osalenud Vändra alevi elu korraldamises, millest 15 aastat juhtis ta alevit ja hiljem on ta aktiivselt osalenud volikogu ja volikogu komisjonide töös. Tänu tema eestvedamisele ja abile on loodud sõprussidemed Vändra alevil  Sala kommuuni ja Evijärvi vallaga. Tiiu Ling osales ka Eesti Linnade Liidu taasasutamises.
Tema elutööks on olnud alevi sotsiaalhoolekandesüsteemi väljatöötamine. Taasiseseisvunud Eestis oli Vändra alev üks esimesi kohalikke omavalitsusi, kus alustati vanurite avahooldust. Alates 1992. a detsembrist asus Tiiu Ling juhtima vanurite ja puuetega inimeste hoolekandesüsteemi.
Tiiu Lingi eestvedamisel moodustati lasteaias Rukkilill lasterühm erivajadustega lastele ja lasteaias Mürakaru beebikool. Ta on olnud aastaid tegutseva memmede tantsurühma hingeks.

 

 

2008

KÄDI PÄRNOJA

 

 

Kädi Pärnoja elu ja tegevus on seotud alevi kultuuriloo ja paljude inimeste huvitegevusega. Vändra Kultuurimaja kauaaegse töötajana on ta toonud noori ja täiskasvanuid, mehi ja naisi rahvakultuuri juurde. Kädi Pärnoja seatud ja tema poolt õpetatud rahvatantsud on kaunistanud Vändra alevi rahvapidusid läbi aegade. Tema tantsijad on esindanud Vändra alevit tantsupidudel Tallinnas ja väljaspool Eestit. Kädi Pärnoja on kultuuritöötajana alati elurõõmus ja tegutsemisvalmis.

 

 

 

 

2009

JÜRI JÜRISSON

 

Jüri Jürisson asus 1960. a tööle Ehitus-Remontkontoris tööde juhatajana, kus möödusid kõik 42 viljakat tööaastat. Tema esimeseks ehitusobjektiks oli Kaansoo Rahvamaja. Tööde hulk oli suur: Virtsu sadam, Vändra staadion, kauplus-söökla, hulk kõnniteid, ehitatud ja remonditud on terve rida elamuid. Jüri viimane objekt enne pensionile jäämist oli Vändra bussijaam. Talle on omistatud teenelise ehitaja aunimetus.
Jüri on olnud ligi 20 aastat täitevkomitee esimehe asetäitja.
 
 
 
 
 
 

2010

KARL PAJUMÄE

 

Karl Pajumäe teeneks on tulemusrikas ja kauaaegne töö noorte treenimisel ja kasvatamisel. Karl Pajumäe alustas maadlustreenerina 1965. aastal, alates 1991. aastal loodi maadlusklubi Suure Karu Pojad. Karl Pajumäe treenerikäe all on maadlejad saavutanud väga häid tulemusi. Alates 1976. aastast on Karl Pajumäe oraganiseerinud ja väga hästi läbi viinud traditsioonilist vabariiklikku maadlusvõistlust "Vändra lahtine matt".
 

 

 

2011

ERICH PERNER

 

Erich Perner on Jalgrattaklubi VIKO juhatuse liige ja treener. Ta on üle 20 aasta sihikindlalt ja tulemuslikult juhtinud klubi tegevust, kaasanud rattasporti hulgaliselt noori, rikastanud kohalikku spordielu ja võistlustegevust. Rattaklubist on välja kasvanud mitmed euroopa ja maailma tasemel tuntust kogunud jalgratturid: Rein Taaramäe, Tanel Kangert, Silver Schulz. See näitab hr Perneri aastatepikkust südamega tehtud tööd noortega.
 

 

 

 

 

 

2012

AKSEL ANDREKSON

 

Kauaaegne Vändra muusikapedagoog ja kultuurielu edendaja. 1956-2001 Vändra puhkpilliorkestri dirigent, 1962-2001 Vändra muusikakooli õpetaja. Õpetajana on olnud ta range ja nõudlik, kuid tema õpilased omandasid väga hea mänguoskuse. Tema juhitud esinemised olid alati täiuslikkuseni viimistletud. Aksel Andreksoni õpilastest on valinud muusiku elukutse Arvi Miido, Tõnu Künnapas, Kalle Erm, Artur Raidmets, Luule Põder jpt.

 

 

 

 

 

2013

VÄINO KÜLVI

 

Väino Külvi on teenekas õpetaja, kes töötas Vändra Gümnaasiumis aastatel 1973-2012. Aastate jooksul on ta olnud sõjalise algõpetuse õpetaja, matemaatika õpetaja, klassijuhataja, kooli hoolekogu liige ja selle aseesimees. Aastaid on ta olnud koolis matemaatika ainsesektsiooni esimees. Õpetajana oskas ta luua klassis töise ja teotahtelise õhkkonna, püüdes oma õpilastes kasvatada omaalgatuslikkust, iseseisvust ja kohusetunnet. Tema õpilased on esinenud edukalt maakondlikel olümpiaadidel ja ka õpilaste riigieksamite tulemused on olnud kõrgemad riigi keskmistest tulemustest.

Väino Külvi on pälvinud 2008. aastal nii üleriigilise aasta Õpetaja nimetuse kui ka Pärnu maakonna aasta Õpetaja tiitli ning 2012. aastal Gerhard Rägo medali.
 
 

 

2014

HIIE PIIRSALU

Hiie Piirsalu on teenekas kultuuritöötaja. Aastatel 1968-1974 töötas ta Vändra raamatukogu lasteraamatukogus metoodikuna ja aastatel 1974-2010 Vändra raamatukogu direktorina. Aastakümneid on Hiie kogunud ja katalooginud Vändra alevi ja valla kohta ajakirjanduses ilmunud artikleid, fotosid ajaloost ja tänapäevast. Hiie Piirsalu oli 2007. aastal moodustatud Vändra Sõprade Seltsi üheks eestvedajaks. Seltsi põhiülesanne oli Vändra vabadussamba taastamine ja raamatu "Vändra Vabadussamba lugu" väljaandmine. Vabadussammas avati 22. juunil 2008. aastal. 2010. aastal täitus Hiie üks suur unistus - avati uus ja avar raamatukogu. Kui suur töö uue raamatukogu käivitamisega oli tehtud, siirdus ta pensionile. Tänaseni avaldab ta oma ajalooteemalisi kirjatöid ajalehes Vändra Teataja. 
Hiie on võitnud nõukogude ajal maakondlikke ja vabariiklikke sotsialistlikke võistlusi, 2005. aastal pälvis ta C.R. Jakobsoni konkursil populaarsema kultuuri- ja haridustegelase tiitli ning samal aastal tunnistati Hiie Piirsalu parimaks raamatukoguhoidjaks Pärnu maakonnas. 2008. aastal omistati Hiile pikaajalise töötamise eest raamatukogus, kohaliku kroonika koostamise ja Vabadussõjas langenute ausamba taastamise eestvedamise eest Vändra Alevi Vapimärk.

 

2015

OLEV KÖÖSEL

 

Olev Köösel on kauaaegne pedagoog ja harrastuskunsti edendaja. Olev Köösel lõpetas Tallinna Õpetajate Instituudi 1954. a  matemaatika-füüsika õpetaja ja hiljem ka kunsti- ja tööõpetuse erialal. Peale armeeteenistus asus Olev Köösel järgemööda juhatama Samliku, Aesoo ja Võiera koole ning seejärel kuni pensionile minekuni Vändra Keskkoolis kunsti- ja poiste käsitöö õpetajana. Pensionieas kuni 2006. aastani töötas Olev Köösel Juurikaru Põhikoolis kunsti-, poiste käsitöö ja arvutiõpetajana. Olev Köösel on koostanud raamatu "Värvusõpetus põhikooli keskastme kunstiõpetuse tundides" ja kaasautorina andnud välja õpiku "Tööõpetust on vaja".
1997. aastal omistati Olev Kööselile Pärnumaa Kultuurkapitali aastapreemia harrastuskunsti edendajana. 2001. a sai Olev Tiigrihüppe Sihtasutuse konkursil "Tunnikavade koostamine" 20 000 kroonise preemia, mille eest osteti Juurikaru koolile arvuti, printer ja fotoaparaat. Fotograafiaga on ta ise palju tegelenud ja oma teadmisi ka lastele õpetanud. 2006. a sai Olev Köösel C.R. Jakobsoni nimelisel konkursil aasta populaarseima kultuuri- ja haridustegelase nimetuse ja Pärnu Postimehe eripreemia. Olev Köösel on oma maalidega osalenud arvukatel kunstinäitusel ja üle 20 aasta juhendanud Vändra kunstiringi. Paljudest töödest on ta koostanud ülevaatekataloogid ja CD.
 

2016

MARI NUUT
 

Mari Nuut on Vändra gümnaasiumi raamatukoguhoidja olnud 42 aastat. Ta on aastakümneid arendanud õpilaste iseseisva töö oskusi ning lugemishuvi. Olnud juhendajaks ja nõuandjaks mitmetele uurimistöö tegijatele ja panustanud oluliselt kooli ajaloo uurimisele ja info talletamisele.
Läbi toetava suhtlemise on Mari leidnud õpilasi ja motiveerinud neid tegelema mälumänguga, mis on ka Mari enda suureks hobiks.  Alates 1983. aastast on ta ette valmistanud ja läbi viinud kooli mälumänge. Lisaks osalenud õpilastega maakondlikel ja vabariiklikel võistlustel, kus saavutatud häid tulemusi. Mari on olnud Vändra Viktoriiniklubi liige ja sisuliselt nende juht väga pikka aega.  Vändras aastakümneid toimuval vabariiklikul Ühekilval on Mari olnud üks läbiviijatest, valmistades ette küsimusi ja koordineerides üritust koos vabariikliku mälumänguliiduga. Samuti on Mari alati Vändra võistkonnas, kes osaleb vabariiklikul Maakilva võistlustel. Mari kuulub MTÜ Vändra Sõprade Seltsi, Vändra Gümnaasiumi E. Sokolowsky nim fondi juhatusse, Vändra Gümnaasiumi vilistlaskogusse ja  olnud Vändra Alevivalitsuse liige. 
 

 

 
Toimetaja: ANU SILLANDI